Esimese Sitsiilia nädala viimane päev algas võrdlemisi hilise hommikuga Sciaccas. Hommikusöögiks värskelt pressitud apelsinimahl, värsked maasikad omast aiast ning ameerika kohv ehk siis mõnusalt suur tass täis koorega kohvi. Lisaks loomulikult ka itaaliapärased magusad ampsud. Peale kiiret hommikusööki läksime randa. Meie Annikaga määrisime ennast loomulikult ettenägelikult kõikvõimalike kreemidega sisse, itaallased aga leidsid, et neile pole seda vaja. Õhtuks olid nemad kõrbenud, meil aga punetasid vaid jalalabad, mis liivased olemise tõttu määrimata jäid, kuid päike nad siiski ka liiva alt leidis.
Peale randa tuli hiline lõunasöök või varajane õhtusöök. Anthony grillis liha ja meie Annikaga tegime salati. Grillimiseks mõeldud liha on siin äärmiselt õhuke. Toorvorstid on aga samasugused nagu meil.
Mõnus suveköök, istumiskoht, grillinurk Anthony vanemate juures.
Panoraamaken Anthony vanemate elutoas meeldis mulle eriti.
Mõnus ja hubane köök.
Palmid ja banaanid koduaias.
Peale hilist lõunasööki, varajast õhtusööki läksid Jose ja Sergio tagasi Mussomelisse. Meie aga võtsime peale Anthony sugulase, kes on kondiiter ning valmistab kõikvõimalikke suus sulavaid maiustusi ning läksime tutvuma pühapäevaõhtuse Sciacca linna ja selle lähiümbrusega.
Umbes 7km kaugusel linnast on Calogero mägi. Nime on see koht saanud ühe eraku järgi, kes elas sealsetes koobastes . Erak kuulutati oma hea töö tõttu pühakuks ning Saint Calogero on Sciacca kaitsepühak tänaseni.
Mäelt on ilusad vaated Sciacca linnale ja vahemerele.
Kui Eestis on pühapäeva õhtul linnades vaikus siis siin on ka pühapäeva õhtul linnas mõnus melu. Inimesed saavad kokku, et õhtustada ja suhelda. Päevane kuumus on asendunud mõnusalt jahutava õhuga ning tekib mõnus rahulolu.
Seltskonnad, perekonnad, erinevad generatsioonid saavad kokku, et üheskoos õhtustada ja jalutada. Kahekesi ringi liikuvaid inimesi eriti ei kohta. Ikka ollakse suuremates seltskondades.
Kohvikud on pisikesed. Avarust annavad neile avatud uksed ja aknad, kust mööduvaid inimesi jälgida ning lisaks jahedale kokteilile ka õhtusest tuulekesest jahutust saada.
Kohvik, kus trepid on endale istumiskohtadena otstarbe leidnud.
Kuna lähenemas oli Sciacca traditsiooniline karneval, mis tavaliselt toimub küll veebruaris, kuid sel aastal ka maisse lükati (põhjused on arusaamatud ka kohalikele) ning ettevalmistused selleks linna erinevates paikades olid hoogsalt käimas, viidi ka meid vaatama kuidas karneval valmib. Karnevaliks valmistatavad hiiglaslikud ning värvikirevad nö. nukud on suuruse ja keerukuse järgi jagatud kaheksasse kategooriasse ning neid valmistavad vabatahtlikud karenevali entusiastid muusika, laulu, tantsu ja veini saatel.
Möödunud aasta nukud taaskasutatakse.
Väikesed kastiautod Sciacca tänavatel, milledega peamiselt sõidavad kalamehed. Eriti naljakas on vaadata kui härra koos prouaga kabiinis istub :)
4 comments:
Tegelikult on meil ka praegu peaaegu vahemereline soojus ja lebotamine!Juba hommikul22 kraadi ja nii tõusvas joones.Kõik õitseb mühinal - kirssidest-kastanite,sirelite ja toomingateni.Mõnus!
Kadedaks teeb, et teil seal vahemereline soojus on, sest meil on siin hetkel eestimaine sitt suusailm. Miskipärast ei võtnud ma kaasa villaseid sokke, kindaid ega sooja jopet?!
Kas ma mitte ei küsinud su käes, et sul villased sokid ikka loomulikult ju kotis?!Tuleta meelde, see oli siis kui ühel pühapäeval Anni, Terje ja Jassiga Haapsalu poole sõitsime. Loodan siiski et sul väga külm ei ole.
Tõsi Jaanika, erinevaid lugusid villastest sokkidest meenutan siin sageli - nii neid, mida autos sai räägitud kui ka seda kuidas Anni endale ema Terje sünnipäeval villased sokid sai ja tema hilisemaid kommentaare selle kohta. Aga kuna kohvris oli iga gramm hinnas siis ikkagi võtsin miski pärast villaste sokkide asemel paar õhukest pluusi?!
Post a Comment