Kuigi olen Sitsiilias juba kolmandat nädalat ja viieteistkümnendat päeva, on blogimine siiski alles neljanda päeva juures. Õnneks ei ole enam igapäevaselt nii palju uusi muljeid, seega on mul siiski säilinud lootus ühel päeval jõuda kirjutamisega reaalaega.
Aga nüüd tagasi neljanda päeva juurde. Ise enam hästi ei mäleta, õnneks aitab mind mu ilus ja armas nahkne päevaraamat.
Hommikul tutvustati meile programmi Youth in Action, millega mina olen vägagi kursis aga kuna Annika ei olnud, siis sain ka mina sellest uuestu ülevaate. Korduvalt oli tahtmine sel teemal ise sõna võtta ja rääkida aga püüdsin keele hammaste taga hoida ning siinsetel asjapulkadel jutustada.
Kodus saime teada, et tuleb jälgida, et peale duši all käimist boiler välja lülitada - arusaamatuks jäi, et millal see sisse tuleks lülitada kui tahame sooja veega dušsi võtta. Eks näis. Lisaks on oluline ka internet peale kasutamist välja lülitada, sest ka seda on igas kuus vaid määratud mahul. Eks siis näis palju seda jagub.
Lõunasöögiks oli seekord põhimõtteliselt õhuke omlett juustuga ja sinna kõrvale Capri salat (mozzarella juust, tomatid, balsamiäädikas ja basiilika). Väikeseks huvitavaks tähelepanekuks antud toidu juures oli minu jaoks see, et väikesed kirsstomatid olid eelnevalt mitu päeva külmkapis kausis vee sees ligunenud.
Peale lõunat lõime mõnda aega organisatsioonis aega surnuks ning seejärel vedasime Jose ja Sergioga mõned asjad peagi avatavasse raadiosse.
Sisenemine raadioruumi.
Raadioruumid.
Selles majas asuvad raadio ruumid. Kunagine Mussomeli raekoda. Varsti avatakse siin ka linnamuuseum.
Viimane uks viib raadiosse.
Kui asjad said tassitud siis tegime tutvust kohaliku mööblituruga, sest raadiosse oli vaja mööblit. Seejärel taaskord niisama organisatsiooni ja siis jäätist sööma. Sain teada, et lisaks tööle Arci Straussis õpib Sergio juurat ning hakkab kohe sooritama eksamit, et kohtunikuks saada. Lisaks saime teada, et järgmisel nädalal algavad meil intensiivsed keelekursused ning Pinuccia asemel on õpetajaks hoopis Valentina, kes elab meiega samas majas, korrus kõrgemal.
Päev jätkus jalgpalliga ehk käisime vaatamas kohalike jalgpallitreeningut.
Kodukandi vaated.
Ka Sitsiilias leidub eestimaist kurgirohtu ning takjast.
Sitsiilias on ka palju lambaid.
Jalgpallitreeningud toimuvad ühes vist enam mitte väga toimivas spordiklubis. Vähemalt nägi see koht mahajäetud välja ning tuletas meelde "Eelmise suve saladuse" filme. Aga samas oli selles kohas tunda troopika hõngu ning kunagist hiilgust.
Õhtusöögiks olid täidetud riisipallid ehk kohaliku nimetusega - arancina. Täidiseid on erinevaid, nii soolaseid kui ka magusaid. Meie sõime mozzarella ja singi ning guljašši täidisega. Mussomelis saab neid vaid neljapäeviti. Ja sellest pole üldse kahju, sest need on väga maitsvad aga ka väga rammusad...
0 comments:
Post a Comment